eile jäin cerlini juurde ööseks.üks hea asi,kus lõbus oli (k).
Lühidalt võttes tänane oli alla kõige & isu kõige järele vast kadus ära.& tõsiselt mul hakkab hale juba iseendast ka.Ei usu vast enam kedagi.
Võiks olla jälle 9 aastane kui ma elasin vanaskohas & cerliniga käisime ringi.Mõlemal oli oma niiöelda poiss,kelle jätsime 1 päeva pärast maha.Üldsegi nii muretu oli kõik.Ei pidanud mõtlema sellele,mis saab must edasi & mida ma tahan & mõtlema igale tagajärjele,mis millegist võib juhtuda.Kõik oli rahulik.
Okei,tänasest midagi enam ei maini,kes teab see teab.
Kui isu või tuju tuleb & sant tunne ära kaob,blogin uuesti.
Kui üldse tuleb
.

Kohe pesema & vaatab mis edasi.
No comments:
Post a Comment